TUGIISIK

Projekti eesmärk

Projekt on suunatud psühhotrauma seisundis post-traumaatilisi (näit. Jäseme kaotus, selja-kaelamurd) ja pikaajaliselt haigestunud inimesi ja nende omakseid heatasemeliselt abistada oskavate vabatahtlike (esimese astme kriisinõustajate) - tugiisikute-võrdväärsete (samakogenute) ettevalmistamisele varem invaliidistunute-haigestunute hulgast.

Psühholoogiline kriisiabi peab olema võimalikult aktiivne vältimaks mõne nädala kuni poole aasta jooksul peale esmast ðokki kujunevaid post-traumaatilisi stressihäireid. Sõltuvalt löögi ootamatusest ja tugevusest on need kas ägedad või vaikselt süvenevad ja masendavad. Inimene otsekui heidetakse pimedusse. Valusaima hoobi saab tema eneseidentiteet - tihti on tegemist inimväärikuse, inimsuhete, töö ja üldise tegevus- ning otsustusvabaduse kaotusega. Enesehinnang läbi kaotusvalu ja lootusetuse muutub tihti nullilähedaseks, kaob kontroll oma seisundi üle, minetub oskus asju objektiivselt hinnata, ta muutub abituks ja tujukaks. Kuid just selles olukorras vajavad lahendamist ka keerukad meditsiinilised, juriidilised, majanduslikud, sotsiaalsed jms. probleemid. Inimesel puudub oskus elada ja käituda haigena või puudega inimesena: korraldada oma inimsuhteid, tegutsemist ning iseseisvat otsustamist.

Samalaadse posttraumaatilise kriisi elavad läbi ka kannatanute lähedased, omaksed, samuti puuetega laste vanemad.

Posttraumaatiliste stressihäirete ravi (mida varem alustatakse, seda efektiivsem) on keeruline ja kallis ning teeb inimese pikkadeks perioodideks töö-tegutsemisvõimetuks. Kergem on vältida või leevendada nende teket esimese astme (vabatahtlike) kriisinõustajate ettevalmistamise ja töölerakendamisega.

Projekt on suunatud tugiisikute-võrdväärsete koolitamisele ja koolitatute baasil võrgustiku loomisele kõigis Eestimaa maakondades.

Oodatavad tulemused

Käivitub üle-eestilises ulatuses uus, praeguses eesti rehabilitatsioonitöös puuduv (lääneriikides laialdast rakendust leidnud) suund - invaliidide, puuetega inimeste ja pikaajaliselt haigestunute aktiivne vabatahtlik töö saatusekaaslaste rehabiliteerimisele kaasaaitamisel (tugiisikud meditsiinilistesse probleemidesse ei sekku) töölõigus, kus just nemad oma elukogemusele toetudes palju suudavad. Tugiisik ei ole õpetaja, valmislahenduste pakkuja, vaid kuulaja ja suunaja, kes juba ainuüksi oma kohalolekuga sisendab teisele usku, et elu jätkub; aitab mõista, et probleeme võib vaadelda mitme nurga alt, et kõige tähtsam on inimene - muuta ei saa toimunut, muuta saab suhtumist. Tugiisikute tööst võidab kogu ühiskond - märgatavalt väheneb enesega toimetulematute, ükskõiksete, enesesse sulgunud ja kibestunud passiivsete, abitute ja tujukate sügavate ja raske puudega inimeste arv, enam jääb kokku praegu lagunevaid paarisuhteid-perekondi (tugiisik on vajadusel abistamas), süveneb integratsioon. Senini on igal aastal kasvanud sügava ja raske puudega (ka kergemate puuetega) inimeste arv 4% (grupiinvaliidide üldarv 01.01.1999a. oli 65 000).

Projekti sihtrühm ja toimumispiirkond

Projekti sihtrühmaks on varem (vähemalt aasta) invaliidistunud või pikaajaliselt haigestunud inimesed, kes peale küllaldase elukogemuse omamise on tasakaalukad, hästi rehabiliteerunud, s.t. hindavad realistlikult ennast ja oma võimalusi, on head suhtlejad, omavad head empaatiavõimet, teevad oma tööd vabatahtlikult ja meelsasti, e sea endale liiga suuri eesmärke.

Projekti otseseks sihtrühmaks-koolitatavateks on 200 puudega inimest (20 gruppi a 10 inimest), millised tuleb eelnevate vestluste käigus soovijate hulgast psühholoogide poolt välja sõeluda.

Projekti toimumispiirkonnaks on kogu Eesti - kõik 15 maakonda + Tallinn ja Tartu. Eesmärgiks on panna alus tugiisikuteenuse osutajate põhivõrgustikule.

Projekti tulemused

Tugiisikute tööd otseselt mingite lühiaegsete parameetrite alusel hinnata ei ole võimalik. Tulemus on kaudselt tunnetatav: posttraumaatilise stressihäirega patsientide arv psühhiaatrite vastuvõttudele langeb, tõuseb aktiivsema eluhoiaku (kõrgem enesehinnang, selgem eneseidentiteet, jne.) ja normaalsemate paarisuhetega raskete ja sügavate puuetega inimeste hulk, kellede integreerumine ühiskonda ei ole nii valuline või kellel see üldse puudu jääb.

KÄESOLEV DOKUMENT ON KOOSTATUD EUROOPA ÜHENDUSE RAHASTAMISEL.
SIINTOODUD SEISUKOHTADE AUTORIKS ON EESTI LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE LIIT JA NEED EI KAJASTA EUROOPA ÜHENDUSE AMETLIKKU SEISUKOHTA.